Peale isikuandmete kaitse üldmääruse põhimõtete tõlgendamise suuniste väljaandmise peab andmekaitsenõukogu tegema ka siduvaid otsuseid piiriüleste töötlemistoimingute vaidlustes, tagades seega Euroopa Liidu eeskirjade ühetaolise kohaldamise, et vältida olukorda, kus sama juhtumit võidakse eri jurisdiktsioonides käsitleda erinevalt.
Peamised vahendid, mille abil nõukogu oma rolli täidab, on (lisage link meie tegevusele ja vahenditele):
Ülesannete ja volituste täitmisel toimib nõukogu sõltumatult; ta ei küsi juhiseid ega võta neid kelleltki vastu.
Samuti võib nõukogu – omal algatusel või liikme või Euroopa Komisjoni taotlusel – uurida mis tahes küsimust, mis hõlmab isikuandmete kaitse üldmääruse kohaldamist.
Euroopa Andmekaitsenõukogu peab nõustama Euroopa Komisjoni mis tahes küsimuses, mis seondub andmekaitsega Euroopa Liidus, sealhulgas isikuandmete kaitse üldmääruse mis tahes kavandatava muudatuse kohta ja Euroopa Liidu mis tahes õigusakti ettepaneku kohta. Samuti peab ta siduvate kontsernisiseste eeskirjade raamistikus nõustama Euroopa Komisjoni seoses teabevahetuse vormingu ja menetlustega.
Lisaks peab Euroopa Andmekaitsenõukogu esitama Euroopa Komisjonile arvamuse kolmanda riigi andmekaitsetaseme piisavuse hindamise kohta, arvamuse ikoonide kohta ja arvamuse sertifitseerimisnõuete kohta.
Euroopa Andmekaitsenõukogu esitab arvamusi ka järelevalveasutuste otsuste eelnõude kohta.
Lisaks sellele peab Euroopa Andmekaitsenõukogu tegema kolmel juhul siduvaid otsuseid. Enamasti on need seotud järelevalveasutuste vaheliste vaidluste lahendamisega:
- kui järelevalveasutus on esitanud vastuväite juhtiva järelevalveasutuse otsuse eelnõu kohta või kui juhtiv järelevalveasutus on vastuväite tagasi lükanud (ühtse kontaktpunkti mehhanism);
- kui ei saavutata kokkulepet, milline järelevalveasutus on juhtiv järelevalveasutus;
- kui järelevalveasutus ei taotle andmekaitsenõukogu arvamust (järjepidevuse mehhanismi kohaselt nõutav arvamus) või ei järgi andmekaitsenõukogu arvamust.