Brüssel, 17. aprill –Euroopa Andmekaitsenõukogu võttis oma viimasel täiskogu istungil vastu arvamuse vastavaltisikuandmete kaitse üldmääruse artikli 64 lõikele 2, mille esitasid Madalmaade, Norra ja Hamburgi andmekaitseasutused. Arvamuses käsitletakse isikuandmete töötlemiseks käitumispõhise reklaami eesmärgil antud nõusoleku kehtivust suurte digiplatvormide poolt kasutusele võetud nõusoleku või tasustamise mudelite kontekstis.
Euroopa Andmekaitsenõukogu esimees Anu Talus ütles: „Veebiplatvormid peaksid andma kasutajatele tegeliku valiku nõusoleku või tasustamise mudelite kasutamisel. Mudelid, mis meil praegu on, nõuavad tavaliselt, et inimesed annaksid kõik oma andmed ära või maksaksid. Selle tulemusena nõustub enamik kasutajaid töötlemisega teenuse kasutamiseks ja nad ei mõista oma valikute täielikku mõju.“
Suurte digiplatvormide „nõusoleku või tasustamise“ mudelite puhul leiab Euroopa Andmekaitsenõukogu, et enamikul juhtudel ei ole neil võimalik täita kehtiva nõusoleku nõudeid, kui nad puutuvad kasutajatega kokku üksnes valikus, kas nõustuda isikuandmete töötlemisega käitumusliku reklaami eesmärgil või maksta tasu.
Euroopa Andmekaitsenõukogu on seisukohal, et ainult tasulise alternatiivi pakkumine teenustele, mis hõlmavad isikuandmete töötlemist käitumispõhise reklaami eesmärgil, ei tohiks olla vastutavate töötlejate jaoks vaikimisi edasised sammud. Alternatiivide väljatöötamisel peaksid suured digiplatvormid kaaluma võimalust pakkuda üksikisikutele samaväärset alternatiivi, millega ei kaasne tasu maksmist. Kui vastutavad töötlejad otsustavad võtta tasu „samaväärse alternatiivi“ kasutamise eest, peaksid nad kaaluma oluliselt täiendava alternatiivi pakkumist. See tasuta alternatiiv peaks olema ilma käitumispõhise reklaamita, nt reklaamiga, mis hõlmab vähemate isikuandmete töötlemist või mitte. See on isikuandmete kaitse üldmääruse kohase kehtiva nõusoleku hindamisel eriti oluline tegur.
Euroopa Andmekaitsenõukogu rõhutab, et nõusoleku saamine ei vabasta vastutavat töötlejat järgimast kõiki isikuandmete kaitse üldmääruse artiklis 5 sätestatud põhimõtteid, nagu eesmärgi piiramine, võimalikult väheste andmete kogumine ja õiglus. Lisaks peaksid suured digiplatvormid kaaluma ka vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtete järgimist ning nad vastutavad selle tõendamise eest, et nende töötlemine on üldiselt kooskõlas isikuandmete kaitse üldmäärusega.
Seoses vajadusega, et nõusolek oleks vaba, tuleks arvesse võtta järgmisi kriteeriume: tingimuslikkus, kahju, võimu tasakaalustamatus ja detailsus. Näiteks juhib Euroopa Andmekaitsenõukogu tähelepanu sellele, et mis tahes tasu ei saa panna üksikisikuid tundma end olevat sunnitud nõustuma. Vastutavad töötlejad peaksid igal üksikjuhul eraldi hindama, kas tasu on üldse asjakohane ja milline summa on antud olukorras asjakohane. Suured digiplatvormid peaksid kaaluma ka seda, kas nõusoleku andmisest keeldumise otsus võib põhjustada üksikisikule negatiivseid tagajärgi, nagu silmapaistvast teenusest kõrvalejätmine, kutsevõrkudele juurdepääsu puudumine või sisu või ühenduste kaotamise oht. Euroopa Andmekaitsenõukogu märgib, et tõenäoliselt tekivad negatiivsed tagajärjed, kui suured digiplatvormid kasutavad töötlemiseks nõusoleku või tasustamise mudelit.
Vastutavad töötlejad peavad igal üksikjuhul eraldi hindama ka seda, kas üksikisiku ja vastutava töötleja võim on tasakaalust väljas. Hinnatavate tegurite hulka kuuluvad suurte digiplatvormide positsioon turul, see, mil määral üksikisik sõltub teenusest ja teenuse peamine vaatajaskond.
Peale selle esitab Euroopa Andmekaitsenõukogu elemendid, et hinnata teadliku, konkreetse ja ühemõttelise nõusoleku kriteeriume, mida suured digiplatvormid peaksid nõusoleku või tasustamise mudelite rakendamisel arvesse võtma.
Euroopa Andmekaitsenõukogu esimees Anu Talus lisas: „Vastutavad töötlejad peaksid alati hoolitsema selle eest, et andmekaitse põhiõigusest ei muudetaks funktsiooni, mille eest üksikisikud peavad maksma. Üksikisikuid tuleks täielikult teavitada nende valikute väärtusest ja tagajärgedest.“
Lisaks kõnealusele artikli 64 lõike 2 kohasele arvamusele töötab Euroopa Andmekaitsenõukogu välja ka suunised „nõusoleku või tasustamise“ mudelite kohta, millel on laiem ulatus, ning teeb nende tulevaste suuniste osas koostööd sidusrühmadega.
Toimetaja märkus:
Euroopa Andmekaitsenõukogul paluti esitada see arvamus isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 64 lõike 2 alusel, et käsitleda nõusoleku kehtivust suurte digiplatvormide poolt kasutusele võetud nõusoleku või tasustamise mudelite kontekstis, kui taotletakse nõusolekut isikuandmete töötlemiseks käitumispõhise reklaami eesmärgil, pidades silmas ka Euroopa Liidu Kohtu otsust Bundeskartellamt (C-252/21).
Siin avaldatud pressiteade on automaatselt tõlgitud inglise keelest. Euroopa Andmekaitsenõukogu ei taga tõlke õigsust. Kahtluse korral vaadake ingliskeelset ametlikku teksti.