Brüssel, 14. veebruar –Andmekaitsenõukogu võttis oma viimasel täiskogu istungil pärast isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 64 lõike 2 kohast taotlust vastu arvamuse peamise tegevuskoha mõiste ja ühtse kontaktpunkti kohaldamise kriteeriumidekohta. Arvamuses selgitatakse vastutava töötleja „peamise tegevuskoha“ mõistet ELis, eelkõige juhtudel, kui isikuandmete töötlemisega seotud otsused tehakse väljaspool ELi.
Euroopa Andmekaitsenõukogu esimees Anu Talus ütles: „Peamise tegevuskoha mõiste on üks ühtse kontaktpunkti nurgakividest. See on väga oluline, et teha kindlaks, milline andmekaitseasutus on piiriüleste andmekaitsejuhtumite puhul juhtiv järelevalveasutus. Euroopa Andmekaitsenõukogu arvamuses selgitatakse täiendavalt tingimusi, mille kohaselt vastutavad töötlejad saavad juurdepääsu ühtsele kontaktpunktile, ning antakse andmekaitseasutustele täiendavaid juhiseid selle kindlaksmääramiseks, milline andmekaitseasutus on juhtpositsioonil.“
Oma arvamuses leiab Euroopa Andmekaitsenõukogu, et vastutava töötleja „juhatuse asukohta“ ELis saab pidada isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 4 lõike 16 punkti a kohaselt peamiseks tegevuskohaks ainult siis, kui ta teeb otsuseid isikuandmete töötlemise eesmärkide ja vahendite kohta ning kui tal on õigus selliseid otsuseid rakendada. Lisaks selgitab EuroopaAndmekaitsenõukogu, et ühtse kontaktpunkti mehhanismi saab kohaldada üksnes juhul, kui on tõendeid, et üks vastutava töötleja tegevuskoht liidus teeb otsuseid asjaomaste töötlemistoimingute eesmärkide ja vahendite kohta ning tal on õigus neid otsuseid rakendada. See tähendab, et kui otsused töötlemise eesmärkide ja vahendite kohta tehakse väljaspool ELi, ei tohiks vastutaval töötlejal olla liidus peamist tegevuskohta ning seetõttu ei tohiks ühtset kontaktpunkti kohaldada.
Käesolev arvamus on viimane rida konkreetseid meetmeid, mida Euroopa Andmekaitsenõukogu on võtnud pärast oma Viini avaldust piiriülese jõustamise kohta, mille eesmärk on ühtlustada andmekaitseasutuste vahelist jõustamist ja koostööd.
Seejärel võttis Euroopa Andmekaitsenõukogu vastu avalduse seadusandlike arengute kohta seoses ettepanekuga võtta vastu määrus, millega kehtestatakse laste seksuaalse kuritarvitamise ennetamise ja selle vastu võitlemise eeskirjad. Avaldus järgneb Euroopa Andmekaitsenõukogu ja Euroopa Andmekaitseinspektori ühisarvamusele Euroopa Komisjoni määruse ettepaneku kohta ning selles keskendutakse hiljutistele seadusandlikele arengutele, eelkõige Euroopa Parlamendi 2023. aasta novembri seisukohale.
Euroopa Andmekaitsenõukogu tervitab paljusid parlamendi kavandatud parandusi, näiteks otspunktkrüpteeritud side vabastamist avastamiskorraldustest. Euroopa Andmekaitsenõukogu peab siiski kahetsusväärseks, et parlamendi esitatud tekst ei näi täielikult lahendavat Euroopa Andmekaitsenõukogu ja Euroopa Andmekaitseinspektori poolt esile toodud olulisi küsimusi, mis on seotud erasuhtluse üldise ja valimatu järelevalvega, eelkõige seoses avastamiskorralduste väljastamisega.
Euroopa Andmekaitsenõukogu esimees Anu Talus ütles: „Laste seksuaalne kuritarvitamine on eriti jõhker kuritegu ja nõuab tõhusaid lahendusi. On oluline, et iga uus õigusakt oleks üheselt mõistetav ning austaks põhiõigusi eraelu puutumatusele ja andmekaitsele. Liigne juurdepääs veebipõhisele teabevahetusele kahjustaks neid olulisi põhimõtteid ning võib avaldada negatiivset mõju nii täiskasvanute kui ka laste õigustele ja turvalisusele; me peame olema väga ettevaatlikud tegude suhtes, mis lõppkokkuvõttes teevad rohkem kahju kui kasu. Euroopa Andmekaitsenõukogu on seisukohal, et parlamendi pakutud sõnastus peaks andma asjakohased tagatised, et tuvastamiskorraldused on piisavalt sihipärased, et tagada ohvrite kaitse, mõjutamata ebaproportsionaalselt ELi õigusega kaitstud õigusi ja vabadusi.“
Euroopa Andmekaitsenõukogu rõhutab, kui oluline on veelgi piirata ohtu, et need korraldused võivad mõjutada isikuid, kes tõenäoliselt ei osale laste seksuaalse kuritarvitamisega seotud kuritegudes. Peale selle peab Euroopa Andmekaitsenõukogu kahetsusväärseks, et avastamiskorraldused ei piirdu üksnes laste seksuaalset kuritarvitamist kujutava materjaliga, mis on ametiasutustele juba teada, hoolimata asjaolust, et uute seksuaalsete väärkohtlemist põhjustavate tehnoloogiate puhul on varasemalt esinenud märkimisväärseid veamäärasid.
Täiskogu istungil arutas Euroopa Andmekaitsenõukogu ka nõusoleku või tasustamise mudeliga seotud suuniste ulatust. Lisaks tulevasele artikli 64 lõike 2 kohasele arvamusele, milles käsitletakse nõusoleku või tasustamise mudelit suurte digiplatvormide kontekstis, lepiti kokku, et järjestikku on vaja töötada välja laiema ulatusega suunised.
Lõpuks nimetas Euroopa Andmekaitsenõukogu mitu esindajat, kes osalevad vastavalt Euroopa Komisjoni andmekaitseraamistiku läbivaatamise meeskonnas, digiturgude õigusakti kõrgetasemelises alarühmas digiturgude õigusakti artikli 5 lõike 2 kohta ja digiteenuste õigusakti vanuse kontrollimise rakkerühmas.
Siin avaldatud pressiteade on automaatselt tõlgitud inglise keelest. Euroopa Andmekaitsenõukogu ei taga tõlke õigsust. Kahtluse korral vaadake ingliskeelset ametlikku teksti.